Hemingway romaan „Ja päike tõuseb“ peegeldab pärast esimest maailmasõda elanud kadunud põlvkonna hirme, lootusetust ja eneseotsinguid. Teose tegelased reisivad ja otsivad pidevalt midagi, kuid tundub, et nad ei suuda oma elule tähendust anda.
Hemingway kajastab oma teoses ajastu muret ja eksistentsiaalset segadust. Peategelane Jake Barnes tunneb, et isegi reisimine ei aita tal enda probleemide eest põgeneda. Ta ütleb: „Sa ei pääse iseenda eest, liikudes ühest kohast teise.“ See peegeldab ajastu rännuhimuliste noorte lootusetut katset leida uus algus, kuigi sisemiselt jäävad nad samaks. Hemingway tegelased on eksinud, võimetud leidma püsivat tähendust oma elus, mis väljendab ka kirjaniku enda maailmatunnetust. See tsitaat käivitab minus mõtte, kas ka tänapäeva noored otsivad pidevalt elu tähendust ja põgenevad millegi eest. Olen ise märganud, et vahel tundub lihtsam vältida probleeme ja lihtsalt liikuda edasi, kuid see ei lahenda tegelikke sisemisi küsimusi.
Romaanis on olulisel kohal tegelaste mure elamata elu üle. Jake tunnistab: „Ma ei suuda taluda mõtet, et mu elu möödub nii kiiresti ja ma ei ela seda päriselt.“ See tsitaat toob esile modernse inimese hirmu aja kiire kulgemise ja tühja elu ees. Hemingway kirjeldab, kuidas tegelased püüavad oma elu täita pidude, reiside ja alkoholiga, kuid tegelikult ei paku see neile rahuldust. Tegelased on justkui hädaohus, kuid võimetud oma olukorda muutma. Tunnen, et see probleem on tänapäevalgi aktuaalne. Kiire elutempo ja pidev sotsiaalmeedia võivad luua tunde, et elu libiseb käest. Olen isegi mõelnud, kas ma kasutan oma aega täielikult või lasen sellel lihtsalt kulgeda.
Teose kaudu on näha ka inimeste hirmu muutuste ees. Romero lausub: „See oleks väga paha. Inimesed ei salliks seda. Veel mitte.“ See peegeldab soovi hoida kinni tuttavast ja turvalisest, kartes uut ja tundmatut. Samas takistab see neil ka edasiminekut ja paremat elu. Hemingway näitab, et hirm takistab arengut ja hoiab inimesi kinni. Kuigi tegelased näivad otsivat muutust, pelgavad nad seda ja väldivad täielikku eneseavastust. Olen tundnud, et muutused on hirmutavad, kuigi tean, et need võivad tuua head, on lihtsam jääda tuttava juurde. See tsitaat pani mind mõtlema hetkedest, kus olen kartnud otsuseid, mis on uued, aga võiksid viia arenguni.
Armastus ja suhete keerukus on samuti teoses oluline teema. Jake ja Brett Ashley vahel valitseb tugev side, kuid nende suhe on võimatu. Brett ütleb: „Meil oleks võinud olla pagana tore koos elada.“ See peegeldab kahetsust ja teadmist, et kõik unistused ei täitu. Brett otsib lähedust, kuid ei suuda seda hoida, samas kui Jake peab oma tunnetest loobuma. See sümboliseerib Hemingway eksistentsiaalset vaadet, et elus tuleb mõnikord leppida kaotusega. Olen ka ise kogenud hetki, kus olen pidanud loobuma millestki, mida olen soovinud. Samuti olen mõelnud, kas alati tasub oma unistuste nimel võidelda või tuleks vahel ka lihtsalt leppida elu seatud piiridega.
Romaan kujutab kadunud põlvkonna eneseotsinguid, hirme ja saavutamata unistusi, mida kõike leiab ka tänapäevases maailmas.
