Projekti raames uuriti Paide Gümnaasiumi koolitoitu. Õpilastelt küsiti nende arvamust ning võeti ühendust ka toitumisnõustaja Anne-Mai Küünemäega.
Õpilaste arvamus
Paide Gümnaasiumi õpilaste hulgas viidi läbi küsitlus, mille tulemusel selgus, mida õpilased ise arvavad koolis pakutavast toidust. Küsitluses osales kokku 49 õpilast ning toimus ajavahemikus 09.01.–15.01.2025. Täpsemalt sooviti teada saada, kui paljud õpilased söövad koolitoitu, kuidas neile toit meeldib, kas nad peavad seda sobilikuks toidutalumatustega inimestele ning kas on valikuid ka veganitele.
Vastajate seast 98% söövad koolitoitu. Samuti meeldib koolitoit samale protsendile vastanutest – koolitoiduga ei ole rahul 2% õpilastest. 67% vastanutest väitsid, et Paide Gümnaasium pakub üldiselt mitmekesist toiduvalikut. Sellega aga ei nõustunud 33% õpilastest, kelle arust muutub toit aja möödudes üksluiseks või ei leidu piisavalt valikut veganitele ega talumatuste all kannatavatele inimestele. Küsides vastajatelt, millest nad puudust tundsid, nimetati erinevaid pastaroogasid, salatiteid, mahlu kui ka puuvilju.
Toitumisnõustajal paluti anda ülevaade Paide Gümnaasiumis pakutava toidu tervislikkusest ning mitmekesisusest.
Toitumisnõustaja Anne-Mai Küünemäe tutvus koolimenüüga ning tema sõnul on Paide Gümnaasiumi koolitoit pigem üksluine ja mitte eriti toitaineterikas. „Peale vaadates tundub, et menüüs võib olla liiga palju kiirelt imenduvaid süsivesikuid – riis, jahukaste, magustoidud,“ sõnas Anne-Mai.
Lõunasöökides võiks tema arvates olla rohkem värskeid salateid, puuvilju ja marju ning vähem ülitöödeldud lihatooteid. See tähendab, et peaks kasutama pigem päris liha, kala või kana, mitte vorstitooteid. Anne-Mai soovitas ka välja panna näidisportsjoni õpilaste jaoks, mis suunaks neid toituma taldrikureegli järgi: pool taldrikust oleks täidetud salatitega, veerand valguallikatega (näiteks liha või kalaga) ja veerand süsivesikurikka lisandiga (näiteks kartuli, tatra, riisi või makaroniga). Niisamuti soovitas Anne-Mai ka rohkem kala ning seemneid ja pähkleid koolis pakkuda. Kala võiks tema sõnul olla koolimenüüs igal nädalal vähemalt korra, arvestades selle olulisust meie organismile.
Kindlasti tuleb aga arvesse võtta, et koolilõuna on vaid üks toidukord õpilase päevast ning see ei saagi katta kõiki vajadusi täielikult. See peaks katma 30–35% päevasest vajadusest energia saamise kui ka makrotoitainete mõttes. Nende nõuannete juures tuleb muidugi arvestada ka kooli eelarvega – just eelarve tõttu on tihti keeruline muudatusi ellu viia.
