Paide Gümnaasiumi õpilaste ja uurimistöö tegijatena oleme palju tähele pannud, kuidas meie kooli õpilased tunnevad, et uurimistöö on aetud liiga suureks ja oluliseks ning kuidas teistes koolides võetakse seda kuidagi rahulikumalt. Sellest tuligi idee uurida riigigümnaasiumide uurimistööde korraldust nii koordinaatoritelt kui ka õpilastelt, et võrrelda neid tulemusi enda kooliga ja näha, kas õpilased näevad seda kõike teisiti, olles selle keskmes.
Tegime küsitluse, millele vastas 12 koordinaatorit ja 388 õpilast. Need vastused võtsime kokku keskmisteks ning võrdlesime kõiki koole omavahel. Õpilaste vastused jagasime koolide kaupa ja igal koolil arvutasime keskmise.
Paide Gümnaasiumis palusime vastata nii koordinaatoril kui ka õpilastel põhjaliku võrdluse jaoks.
KOORDINAATORITE KÜSITLUS
Koordinaatoritele korraldatud küsitluses osalesid üheteistkümne kooli koordinaatorid. Küsitluses osalenud koolid olid Kohtla-Järve, Pärnu Täiskasvanute, Rapla, Viimsi, Pärnu Koidula, Jõgeva, Saue ja Narva Eesti Gümnaasium, Tallinna Pelgulinna, Tallinna Tõnismäe ja Saue Riigigümnaasium ning Läänemaa Ühisgümnaasium. Võrdluseks vastas ka Paide Gümnaasiumi koordinaator. Kõikide koolide poolt vastasid koordinaatorid, välja arvatud Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi, kus puudub koordinaator.
Mitut uurimistööd saab üks õpetaja juhendada?
Küsitluse andmetel saavad juhendajad juhendada keskmiselt nelja õpilase tööd. Kolmes koolis – Pärnu Koidula, Narva Eesti Gümnaasiumis ja Läänemaa Ühisgümnaasiumis – on juhendajatel võimalik võtta kuni kaheksa tööd.
Kas teie koolis on eraldi õppeaine uurimistööde jaoks? Mitu tundi on nädalas ette nähtud?
Enamikes gümnaasiumides on uurimistööde läbiviimiseks ettenähtud õppeaine, välja arvatud Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumis. Tundide vorm ja maht varieeruvad ühest tunnist kuni veebikursusteni. Ainult Pärnu Koidula Gümnaasiumis toimub uurimistööde tund juba 10. klassis, teistes koolides 11. klassis. Koordinaatorid hindavad uurimistööde korraldust, selle hulgas materjalide, ajakava ja tähtaegade kajastust, üldiselt heaks (keskmine hinnang 4,4 skaalal 1–5).
Kas teete konsultatsioonitunde õpilastele, kes on kirjutamisega hätta jäänud?
Konsultatsioonitunde pakuvad kõik küsitluses osalenud koolid, välja arvatud Kohtla-Järve ja Narva Eesti Gümnaasium. Konsultatsioonide puudumise põhjuseks on juhendajate võimalus abistada õpilasi individuaalselt.
Koolides, kus konsultatsioonitunnid toimuvad, on nende korraldus paindlik ja lähtuv õpilaste vajadustest. Koordinaatorid hindavad konsultatsioonide mõju uurimistööde kvaliteedile hinnanguga 4.
Milline on teie kooli uurimistööde esitamise korraldus?
Uurimistööde kaitsmine ja vaheseminarid erinevad kooliti. Paljudes koolides ei toimu vaheseminare (eelkaitsmisi) ning mõnes koolis asendatakse kaitsmised tööde esitamisega.
Millises etapis tekib õpilastel kõige rohkem raskusi?
Peamised raskused, millega õpilased uurimistöö tegemisel silmitsi seisavad, on teema valimine, juhendaja leidmine, andmete kogumine, kirjutamise alustamine, akadeemiline kirjutamine ja lõppviimistlus. Kõige suuremaks probleemiks peetakse siiski ajaplaneerimist.
ÕPILASTE KÜSITLUS
Õpilaste küsimustikule vastas kaheksa riigigümnaasiumit, kelleks olid Pärnu Täiskasvanute, Rapla, Saue ja Narva Eesti Gümnaasium, Tallinna Pelgulinna, Mustamäe ja Saue Riigigümnaasium ning Läänemaa Ühisgümnaasium. Jõhvist saime 100 vastust, Läänemaalt 37, Mustamäelt 113, Narva Eesti Gümnaasiumist 65, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumist 17, Pelgulinnast 13, Raplast 19 ja Sauelt 24. Paide Gümnaasiumist saime 51 vastust, millega võrdlesime, kas ja kui suur erinevus tekib vastuste keskmistega. Küsimustele vastasid 10.–12. klassi õpilased.
Küsimustikust saime teada, et nendes koolides tehakse uurimistööd 11. klassis. Kõigist vastanuist saime teada, et 121 õpilast pole veel uurimustööd teinud, 176 teevad ja 91 on läbinud selle teekonna.
Selleks, et 439 õpilaste vastuseid komplekteerida viisime andmed üle Exceli tabelisse. Seal eraldasime koolid ja arvutasime saadud numbrilistele vastustele keskmised. Küsimused lahknesid sealt, kus õpilane vastas, kas ta on sooritanud, teeb või ei ole uurimistööga tegelenud.
Õpilased, kes on teinud uurimistööd, vastasid küsimusele nii:
Kui piisav oli saadud info? (1–ei olnud piisav; 5–väga piisav)
Jõhvi – 4,5; Läänemaa – 4,6; Mustamäe –4,5; Narva Eesti – 4; Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium –4; Rapla – 4; Saue – 3,5 ja Paide – 3,4.
Õpilased, kes veel teevad uurimistööd, vastasid järgmistele küsimusele:
Kas saadav abi (koolitöötajate poolt) on piisav? (1– ei ole piisav; 5 – piisav)
Jõhvi – 4,3; Läänemaa – 4,3; Mustamäe –3,8; Narva Eesti – 3,9; Pärnu Täiskasvanute gümnaasium – 3,5; Pelgulinna – 4; Rapla –4; Saue – 4 ja Paide – 3,6.
Õpilased, kes pole uurimistööd teinud, vastasid küsimusele:
Kui piisav on info, mida seni oled saanud? (1 – ei ole piisav; 5 –piisav)
Jõhvi – 3; Läänemaa – 3,4; Mustamäe – 1,9; Narva Eesti – 2; Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium – 4,5; Pelgulinna – 2 ja Paide- 2,5.
Selle grupi küsimuste kohta saame järeldada, et üldiselt on õpilased saanud piisavalt informatsiooni ja abi nii koolitöötajate poolt kui ka materjalidelt. Õpilased, kes pole uurimistööd teinud, tundsid aga, et hetkel saadud info pole olnud nende jaoks piisav ning seda võiks olla rohkem.
Järgmine küsimus uuris õpilastelt uurimistöö õppeaine kohta. Paide Gümnaasiumis on see tund nimetusega uurimistöö alused. Sealt lahknesid taaskord küsimused, sõltudes sellest, kas õpilane vastas jah või ei.
Õpilased, kes vastasid, et neil on selline tund:
Kui suur abi oli sellisest tunnist? (1 – ei olnud abi; 5 – oli abi)
Jõhvi – 4,4; Läänemaal – 4, Mustamäe – 3,5; Narva Eesti – 3,6; Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium – 3,7; Pelgulinna – 3,6; Rapla – 4; Saue – 3,8 ja Paide – 3.
Õpilased kes vastasid, et neil ei ole sellist tundi:
Kas tunned, et selline tund oleks vajalik? (1 – ei oleks vajalik; 5 – oleks vajalik)
Jõhvi – 3,3; Läänemaa – 3,6; Mustamäe –3,8; Narva Eesti – 3,6; Pelgulinna – 4; Saue – 3 ja Paide – 4,4.
Küsimus, millele vastasid kõik õpilased:
Kui hästi kajastatakse teie koolis UPT-d (teemad, materjalid, ajakavad, tähtajad)? (1 – ei ole kajastatud; 5 – on kajastatud)
Jõhvi – 4,4; Läänemaa – 4,2; Mustamäe – 3,3; Narva Eesti – 3,9; Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium – 4; Pelgulinna – 3,6; Rapla –4; Saue – 4 ja Paide – 3,5.
Küsimustikule vastasid 10.–12. klassi õpilased ja jagades koolid eraldi Exceli tabeli lehtedele oli näha, et mõned 10. klassi õpilased vastasid teisiti kui ülejäänud selle kooli õpilased, kuid me ei hakanud neid vastuseid kustutama. Üldiselt tunnevad õpilased, et uurimistöö jaoks olevast tunnist saadud abi on piisav ning õpilased, kellel pole seda tundi, arvavad, et sellest oleks pigem abi. Üleüldiselt kajastatakse seda teemat koolides piisavalt.
