Viimase õppeaasta jooksul on koolimaja peal pidevalt kajanud sõnapaar „arutlev kool“. Aina enam räägitakse väitlusest ja väitlejatest. Tegelastest, kes patsutavad aplausi asemel kätega laudadele ning räägivad kuus minutit järjest hingamata. Klasside seinu kaunistavad lillad ja oranžid plakatid argumendist ning selle põhjapanevast struktuurist. Ka õppetöösse ilmub see kõik tihedamini, kui pusides kirjandilõike või tunnis arutledes, justkui märkamatult, õpetaja taaskord seda nõuab. Siiski võib jääda mõistmatuks, mida tähendab pisut müütiline Arutlev Kool – missugune töö läheb selle rajamisse ning mis kasusid toob see katsejänestest õpilastele.
2024. aastal käivitatud programm Arutlev Kool on Eesti Väitlusseltsi ja President Kaljulaidi Fondi koostöö vili, mida toetab Heateo Haridusfond ning Briti Nõukogu. Aktsiooni peamiseks eesmärgiks on kasvatada inimestes kriitilist mõtlemist ja eneseväljendusoskust, kuid seda juba noores eas just toetava koolikeskkonna abil.
„Viimaste aastate jooksul on Eesti õpilaste argumenteerimis- ja kriitilise mõtlemise oskuse tase üha kahanenud. Kui 2018. aastal suutis PISA testi tulemuste põhjal fakti arvamusest eristada iga seitsmes Eesti koolinoor, siis 2022. aastal jõudis sama tasemeni vaid iga kümnes õppur,“ väidetakse Arutleva Kooli kodulehel. „Samuti on viimase nelja aasta eesti keele riigieksami tulemused püsivalt langenud, kusjuures hindajate tagasiside põhjal tuleb suuri puudusi ette just tekstide sisus ja argumenteerituses.“
Programmi pilootaastal on kandideerimisprotsessist Arutleva Kooli osalejaks valitud ka Paide Gümnaasium. Täpsemalt hõlmab see seda, et kool peab õppetöös aktiivselt rakendama teatud praktikaid. Esiteks argumenteerimise põhitõdede õpetamist ning aktiivset kasutamist tundides. Teiseks üldist väitlustegevust, tagades väitlusklubi ja -õpetaja olemasolu. Laiemalt peaks kool suutma luua aga õpikeskkonna, mis suunitleb ja innustab õpilasi avaldama taoliselt oma arvamusi.
Paide Gümnaasiumi koolijuhi Margo Sootla sõnul on koolis arutelukultuuri loomine ja õpetamine olnud algusest peale üks gümnaasiumi sihtidest, kajastudes ka arengukavades. „Meie eesmärk ei ole mitte ainult õpetada õpilasi, kuidas arutada, vaid ka ise õppida sedasi kooli juhtima,“ lausus ta. „Argumenteeritud juhtimisega ja vaba aruteluga, kus me julgeme üksteisele oma mõtteid väljendada ning neid ka argumenteerida.“
Kui Arutleva Kooli programm avalikustati, tundus koolile igati loomulik selles osaleda. „Õpetajatega arutledes tekkis tunne, et kes siis veel peaks sellesse programmi kandideerima, kui mitte meie!“ meenutas Sootla. „Oleme algusest peale seda soovinud. Arutlev Kool andis meile lihtsalt nüüd metoodikad ja lähenemisviisi, kuidas seda paremini rakendada.“
Hetkel on koolijuhi meelest veel vara Arutleva Kooli mõjusid lõplikult hinnata. Siiski on talle silma jäänud kaks muutust. „Üks on see, et meil nii-öelda äkitselt tekkis väitlusklubi,“ märkis ta. „Ilmselt läksid head asjad kokku – soov, mida me oleme kolm-neli aastat püüdnud teostada, nüüd ühel hetkel lihtsalt juhtus.“
Kuigi väitlusklubi tekkimist soodustas ka õnnelik juhus, ei jäta Margo Sootla seejuures märkimata varasema töö ning kooli ja õpilaste valmisoleku olulisust. „Näha neid noori seda entusiastlikult eest vedamas, aga ka seal tegutsemas, on puhas rõõm. See on kindlasti üks Arutleva Kooli kas nüüd otsene mõju, aga vähemasti selle mõttelaadi tulem,“ rõõmustas ta.
Teiseks tõi Sootla välja Arutleva Kooli baaskursuse, mida tänavu rakendatakse Tertia lennu õppetöös. Ka Secundad ja Primad on mehe meelest selle mõjusid tunda saanud. „Teame seda, et nii Tertia õpilased, aga ka õpilased teistest lendudest, on saanud osa väitlusformaadi õppimisest ehk see metoodika on jõudnud õpilasteni,“ kinnitas ta.
Tõelised tulemused selginevad aga alles kevadel, kui Arutlev Kool avaldab oma võrdlusanalüüsi tulemused. „Aasta alguses tehti Tertia õpilastele küsimustik ning seda tehakse kevadel uuesti. Nad püüavad hinnata, milline muutus on õpilaste teadmistest toimunud,“ selgitas Sootla. Samuti võrreldakse saadud tulemusi koolidega, kus programmi rakendamine aset ei leidnud.
Alles see aasta suuremaks koolisiseseks huviringiks vormunud väitlusklubi, sai tegelikkuses hoo sisse juba eelmisel õppeaastal, kui Eesti Väitlusselts viis gümnaasiumis läbi koolitusprogrammi Argument 2023. Koolitusest võttis juhuslikult osa ka üks väitlusklubi praeguseid eestvedajaid S1 õpilane Lysett Kõnnusaar.
Väitlemine sattus talle niivõrd palju meeldima, et koos teiste õpilastega otsustati kätt proovida ka keskkoolide Eesti meistrivõistluste I etapil. „Me hakkasime enne I etappi väitlust harjutama. Aurelia (Aurelia Pärtelson, Argumendi väitlusõpetaja – toim) aitas mind ja mu tiimi,“ seletas Lysett. „Sellest tuli idee, et kuna see harjutamine on suhteliselt mõttetu, teeks väitlusklubi. Me hakkasime seda mõtet koolile pakkuma ja nad olid sellega nõus.“
Esialgselt ilmus klubikohtumistele kohale ainult mõni õpilane. Niivõrd väikese osaluse tõttu hakkasid Lysetti vaikselt painama ka muremõtted. „Kuna meid algselt oli nii vähe, siis ma arvasin, et inimesi ei huvita see. Et meie kooli õpilasi ei huvita see,“ tunnistas ta. Ajapikku hakkas aga väitlejate arv kasvama. Tänaseks käib klubis ligi 20 huvilist ning Lysett saab õnneks siiski tõdeda, et koolimajas väitluskirge paistab. „Ma olen selle üle väga uhke,“ rõõmustas ta.
Poolaasta jooksul on väitlusklubi näidanud lootusandvaid tulemusi. Novembrikuu keskel toimus Paide Gümnaasiumi improturniir 2024 ehk Järvamaa esimene suuremahuline väitlusturniir. Turniirist võttis osa 21 väitlusmeeskonda, kellest neli esindasid meie enda kooli. Üritus ei suurendanud teadlikkust kooli väitlustegevusest mitte ainult koolipere seas, vaid ka laiemalt, sidudes Paide Gümnaasiumi väitlusklubi üleriigilise skenega. Samuti noppis improturniir võidu Eesti Väitluseltsi aastaauhindadelt, kus üritus tunnustati 2024. aasta väitlusalgatuse laureaadiks.
Edukale koolisündmusele järgnes Vabariigi Presidendi väitlusturniir, millest võttis osa kaks Paide Gümnaasiumi meeskonda. Algajatele suunatud turniiril suutsid Paide väitlejad näidata head taset ning koguda tunnustust. Lisaks esinduslikele tulemustele meeskondlikus arvestuses saavutas tiimi Žestijõud väitleja Kristin Pipar 8.–9. parima kõneleja tiitli pea kahesaja võistleja hulgast.
Lysetti sõnul on klubi järgmiseks eesmärgiks hakata veelgi enam võistlustest osa võtma ning kõvasti harjutades vahest ka mõningaid auhinnalisi kohti pälvima. „See pole nüüd kõige tähtsam,“ tunnistas ta, „aga et ükskord mingi meie väitlusklubi tiim saavutaks ka mingi hea koha.“
Paide Gümnaasiumi väitluskombed võrsuvad hoogsalt, kuid see on kõigest algus. Arenguks on vaja teadlikustada väitluse kasusid nii õpilastele endile kui ka kogukonnale. Väitlus kujundab õpilast akadeemiliselt ning isiklikult. „See aitab loogilist mõtlemist arendada, samuti laiendab silmaringi,“ selgitas Lysett. Lisaks on see tema sõnul hea viis, kuidas enda kogukonda esindada. „Kui me lähme Paide Gümnaasiumist turniirile ja võidame, siis me tegelikult esindame sellega linna,“ ilmestas ta. „Tõstame väiksemad linnad üles – me ka eksisteerime, me ka väitleme!“
